STUUDIO

Mul õnnestus jälle ühe kogemuse võrra rikkamaks saada. Ei oska seda liigitada heaks ega halvaks, lihtsalt väsitav kogemus. Perenaine viis mind stuudiosse pildistamisele. Koerafotograaf Helen Vaher oli kogu selle ürituse dirigeerija. See oli ikka üks päris vaevarikas töö. Palav, liiga palju tegelasi ühes koos ja liiga pikk ettevõtmine.
Minu ülesandeks oli seal lihtsalt olla. Mõneks hetkeks sätiti teistega kõrvuti või üksinda seisma, istuma või lamama - perenaine läks veidi eemale - tehti kummalisi hääli ja siis sai jälle oodata. Minu sooloetteasted läksid suurepäraselt, aga suuremas seltskonnas tundsin ennast üksi siiski ebamugavalt.

 Peale minu oli kohal veel igasuguseid suuri ja väikeseid. Päris pisikesed saksalase hakatised olid toredad. Uudistasid ringi ja tegid kõigega asja. Nad lõhnasid nii mõnusasti ja olid tõesti lõbusad. Päris suurte isenditega püüdsin mitte tegemist teha, aga kitsas ruumis, kus oli palju edasi-tagasi sahmerdamist, pidi vahetevahel ikka üksteisele urre ütlema. Aga lisaks olid seal sellised tüübid, kes nagu olid sakslased ja ei olnud ka. Neil oli hirmus palju karva seljas. Need mulle ei meeldinud. Sellistega mina ei suhtle ja ärgu nemad minuga ka suhelgu! Neil pidi pidevalt silma peal hoidma ja häälega märku andma, et ma nende tähelepanu ei soovi. Kummalised isendid!
No ja kui me olime juba 2 tundi seda traali-vaalit teinud, siis pandi jälle rohkema hulgaga punti istuma ja see oli see hetk, kus minu kannatus katkes. Ega ma just väga uhke selle üle ei ole tagantjärgi, aga sel hetkel tundsin, et siit maalt ja mitte üks hetk enam. Tahan perenaise juurde ja tahan koju! Mul oli ikka täiega kõigest sellest pullist kopp ees.
Aga kui minu antud panus Saksa Lambakoerte Ühingu
hüvanguks täie ette läheb, siis saab mind tulevikus näha bännerile trükituna igasuguste ühingu ürituste juures meie toetajat, Purina ProPlan'i, reklaamimas või siis mõne ühingu meene peal. Ühingu kalendris ma juba ripun kõikide ühingukaaslaste kodudes seina peal kogu jaanuari kuu. Kui nüüd see ka, siis olen ikka juba päris kuulus...